Veearvestite näitude erinevused: peaveemõõtur vs korterimõõturid – tehnilised põhjused ja mõju arveldusele
Veearvestite arvestuse olulisus ja levinud probleem kortermajades
Tänapäevastes korterelamutes ja äripindadel on täpne veearvestite abil vee tarbimise arvestus hädavajalik kulude optimeerimiseks, õiglaseks jaotus- ning arveldusmudeliks ning elanike usalduse tagamiseks. Siiski puutuvad hoonete haldurid ja üürnikud tihti kokku probleemiga: hoone peaveemõõturi näidud ei ühti korterite individuaalsete veearvestite näitude summaga.
Sellised erinevused võivad tekitada küsimusi õiglustunde ja süsteemi läbipaistvuse osas. Käesolevas artiklis käsitleme selgelt ja arusaadavalt, miks sellised veearvestite näiduerinevused tekivad, millist mõju need avaldavad vee arveldusele ning milliseid praktilisi lahendusi ja soovitusi saab hoonehaldur rakendada täpsuse tagamiseks.
1. Tehnilised põhjused vee tarbimise erinevuste tekkeks
1.1. Mõõteläved ja tundlikkus
Peaveemõõtur on tavaliselt paigaldatud tehnilisse ruumi ja mõõdab kogu hoonesse siseneva vee hulga – see hõlmab nii kortereid kui ka üldkasutatavaid alasid. Korteritesse paigaldatud alamõõturid aga mõõdavad ainult konkreetse korteri tarbimist.
Erinev tundlikkus ja mõõtelävi tähendab, et väiksemad vooluhulgad, mis peaveemõõtur registreerib, võivad korterimõõturitel registreerimata jääda, eriti kui tarbimine on ebaühtlane või väga väike.
1.2. Paigaldusasend
Peaveemõõturid paigaldatakse horisontaalselt, mis tagab suurema tundlikkuse ja täpsuse. Samas korterimõõturid paigaldatakse sageli vertikaalselt, kus vooluhulga suund võib mõjutada mõõtmise kvaliteeti – eriti madala tarbimise korral.
1.3. Mõõtmistehnoloogia
Korterimõõturid kasutavad tihti lihtsamaid ja odavamaid tehnoloogiaid (nt magnetilised ühendused või kuivrootoriga mehhanismid). Sellised arvestid on vastuvõtlikumad ebatäpsustele, eriti kui veevool on väike või pulsseeriv.
1.4. Ühiskasutuse tarbimise kajastamine
Hoovikraanid, garaažid, üldkasutatavad tualetid ja tehnilised ruumid ei pruugi olla varustatud eraldiseisvate arvestitega. Sellisel juhul kajastub nende tarbimine ainult peaveemõõturis, kuid ei jõua korterimõõturite statistikas arvesse.
1.5. Näitude lugemise ajastus
Vee-ettevõtted loevad peaveemõõtureid tavaliselt kindlal kuupäeval, samas kui korterimõõturid loetakse kas elanike endi poolt või halduri tellimusel mõnel teisel päeval. Nii tekivad ajavahed, mis võivad põhjustada tarbimises erinevusi – eriti puhkuste, nädalavahetuste ja hooajaliste muutuste ajal.
1.6. Tarbimise prognoosimine
Kui mõnda korterit ei saa kontrollida (näiteks on elanik ära), kasutatakse prognoose eelmise perioodi andmete põhjal. See võib ajutiselt põhjustada erinevusi, kuigi need hiljem korrigeeritakse.
2. Kuidas erinevused mõjutavad vee arveldamist?
2.1. Kogukulude moodustamine
Elanikele esitatav kogukulu koosneb järgmistest komponentidest:
-
vee kogus;
-
vee ja kanalisatsiooni tariifid;
-
mõõteseadmete rendi- ja hoolduskulud.
2.2. Ühtne kuupmeetri hind
Kõik kogukulud jagatakse korterimõõturite registreeritud kogusummaga. Sellest saadakse ühtne kuupmeetri hind, mis tihti on kõrgem kui vee-ettevõtte ametlik tariif, sest see hõlmab ka haldus- ja hoolduskulusid.
2.3. Proportsionaalne jaotus
Korterite elanike arved arvutatakse valemi alusel:
mõõdetud tarbimine × kuupmeetri hind.
Kui korterite tarbimise summa on väiksem kui peaveemõõturi näit, jaotatakse vahe elanike vahel proportsionaalselt tarbitud veekoguse järgi. See aitab tagada, et keegi ei maksa rohkem kui oma õiglane osa.
3. Majanduslikult ja tehniliselt põhjendatud kompromissid
Ideaalne lahendus – paigaldada igasse korterisse kõrgema klassi täppisarvestid – oleks kallis ja raskesti hallatav. Euroopa Liidu direktiivide kohaselt on ±10% mõõteviga madalatel vooluhulkadel aktsepteeritav ja praktikas piisav.
Seega peetakse optimaalset lahendust kombineeritud süsteemiks: kvaliteetsed üldmõõturid koos lihtsamate korterimõõturitega, mis tagab hea tasakaalu hinna, täpsuse ja hoolduskulude vahel.
4. Soovitused hoonete halduritele
✅ Regulaarne hooldus ja mõõturite vahetus
Kontrollige ja uuendage mõõtureid vähemalt iga 5–6 aasta järel.
✅ Näitude sünkroonimine
Koordineerige kõigi arvestite lugemine samal perioodil, et vältida ajavahede mõjusid.
✅ Erimõõturid ühiskasutatavatele tsoonidele
Paigaldage eraldi mõõturid hoovidesse, garaažidesse ja tehnilistesse ruumidesse.
✅ Läbipaistev suhtlus elanikega
Selgitage arvestite erinevuste põhjuseid ja proportsionaalse arvestusmeetodi põhimõtteid. See suurendab usaldust süsteemi vastu.
Kokkuvõte
Vee tarbimise erinevused hoone üldmõõturi ja korterimõõturite vahel on täiesti loomulikud, tulenevalt tehnilistest, paigalduslikest ja halduslikest teguritest. Läbipaistva arveldusmudeli ja regulaarse hoolduse abil saavad hoonete haldurid tagada täpse, õiglaselt jaotatud ning usaldusväärse veearvestuse kõikidele elanikele ja kasutajatele.
Kas olete valmis nutikamaks hoonehalduseks?
Võtke meiega ühendust juba täna ja saate:
- Isikupärastatud pakkumise vastavalt teie vajadustele
- Tehnilise analüüsi parima lahenduse leidmiseks
- Süsteemi töö üksikasjaliku demonstratsiooni
